Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli- Estadu-Membru Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) konkorda adezaun Timor-Leste bá tratadu Zona Lívre husi Arma Nukleár iha Sudeste Aziátiku (SEANWFZ-sigla inglés), nune’e bele kontribui bá kombate arma nukleár iha rejiaun Ázia.
Lee Mós: 2025 Malázia Lidera Prezidénsia ASEAN, Sei Fó Apoiu Totál bá Adezaun TL
Komunikadu ba imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu husi Gabinete Média Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Kinta (25/07/2024), relata Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas, akompaña husi Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN, Milena Rangel, partisipa iha reuniaun ASEAN Ministerial Meeting (AMM) bá dala-LVII ne’ebé hala’o iha Vientiane, Repúblika Demokrátika Popular Laos.
Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito Freitas hateten, adezaun Timor-Leste nian ba tratadu Zona Lívre husi Arma Nukleár Sudeste Aziátiku ne’e, atu kontribui ativamente bá esforsu koletiva hodi asegura rejiaun ida-ne’ebé lívre husi arma nukleár no arma distribuisaun masal.
“Prinsipalmente Timor-Leste nia partisipasaun ne’e atu reforsa liután ita-nia kondisaun preparatória atu sai membru plenu bá ASEAN, tanba ida-ne’e, ohin iha primeira reuniaun kona-ba Zona lívre ba armamentu nukleares ne’e, estadus-membrus ASEAN sira fó apoiu másimu teb-tebes. Sira repete katak, full support Timor-Leste’s application ba Zona Lívre Armamentu Nuklear ba Sudeste Aziátiku,” Bendito dos Santos Freitas haktuir iha komunikadu imprensa ne’e.
Governante ne’e hatutan, Timor-Leste iha ona esperiénsia liu husi organizasaun intergovernamental g7+, ho lideransa atuál Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão nian, hodi promove pás no rekonsiliasaun ho nasaun frajil sira, no ida-ne’e koinside Timor-Leste nia opsaun atu apoia nafatin katak, ASEAN sai nafatin hanesan zona ne’ebé lívre husi armamentu nukleár iha sudeste aziátiku.
Timor-Leste aplika hela ba full membership, ho nune’e mak partisipasaun ita-nian ohin iha abertura liu-liu ko’alia kona-ba Zona Lívre ba Armas Nukelares iha Sudeste Aziátiku ida-ne’e. Ida-ne’e polítika ida-ne’ebé iha ne’e ASEAN sira debate par labele eziste, no tenke sai haree hanesan zona lívre, no Timor-Leste mós aplika ba tratadu ida-ne’e atu hola parte ba organizasaun ida-ne’e.
Iha sorumutuk kona-ba SEANWFZ ne’e mós, hodi ko’alia kona-ba implementasaun Planu Asaun hodi hametin Tratadu SEANWFZ (2023-2027) no diskute kona-ba kompromisu ASEAN nian ho Ajénsia ba Proibisaun Arma Nukleár iha Amérika Latina no Karibe (OPANAL). Adisionalmente, atualizasaun no planu sira ba futuru kona-ba protokolu ba Tratadu SEANWFZ aprezenta hosi Lao PDR.
Enkontru AMM ba dala-57 ne’e, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito Freitas akompaña mós husi Embaixadór Timor-Leste iha Repúblika Demokrátika Popular Laos, Filomeno Aleixo, Embaixadór Timor-Leste ba ASEAN, Natércia Cipriana Coelho da Silva no seluk tan.
Jornalista: Vito Salvadór