Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli- Ministru Negósiu Estranjeiru (MNE) husi nasaun sira membru Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) deklara fo apoiu tomak ba Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun rejionál ne’e iha 2025.
Lee Mós: Estadu Membru ASEAN Konkorda Adezaun Timor-Leste Bá Tratadu SEANWFZ
Komunikadu Imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu Sesta (26/07/2024), relata Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas, kontínua partisipa iha reuniaun Ministru Negósiu Estranjeiru (MNE) ASEAN ba dala-LVII ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Laos, iha Vientiane Repúblika Demokrátika Popular Laos.
Partisipasaun Timor-Leste nian iha enkontru MNE ASEAN ba dala-LVII iha Repúblika Demokrátika Populár Laos ne’e, ho estatutu hanesan observadór, hodi diskute asuntu kona-bá konetividade entre estadu-membru ASEAN sira, no mós hato’o apresiasaun ba papél Laos nian durante tinan ida, hanesan Prezidénsia ASEAN ne’ebé la’o ho di’ak tebes.
Ministru Bendito Freitas hateten iha enkontru ne’e, MNE ASEAN sira deklara fó apoiu total ba Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun rejionál Association of Southeast Asia Nation (ASEAN).
“Reunian Ministru Negósiu Estranjeiru ne’e, kuaze Ministru Negósiu Estranjeiru ASEAN nian hotu-hotu fó apoiu másimu, liu-liu Malázia, Singapura, Indonézia, até MNE Malázia nian dehan, nusa mak tenke tau to’o 84 instrumentu legál para Timor-Leste kumpre mak foin tama ASEAN, fó de’it 25% sira kompleta bele tama ona, Ministru ko’alia hanesan ne’e katak, iha Prezidénsia mai ne’e bele iha tan possibilidade bá ita hotu,” Bendito dos Santos Freitas haktuir.
Nia hatutan, iha reuniaun ASEAN Ministerial Meetings ne’e mós, Ministru Negósiu Estranjeiru Singapura, Vivian Balakrishnan, aprezenta ba estadu-membru sira kona-ba Timor-Leste nia GDP ne’ebé ba futuru sei sai vantajen boot ba ASEAN.
Singapura mós halo análize kona-ba ita-nia GDP katak, Timor-Leste bá oin sei sai vantajen boot bá ASEAN.
“Ita Timor-Leste agora tenke prienxe rekizitu roteiru sira-ne’e. Ne’ebé ita kumpre daudauk gradualmente roteiru ne’e, agora ita-nia preparasaun ho parseiru sira diálogu bá ASEAN ne’e sira husi, dezafiu saida mak Timor-Leste presiza, entaun ita haree liu ba asuntu infrastrutura,” Bendito dos Santos Freitas hateten.
Parseiru diálogu sira mós fó apoiu total ba Timor-Leste atu sai membru plenu ba organizasaun rejionál ne’e, maibé, husu atu kumpre nafatin roteiru ne’ebé ASEAN sira fó.
MNE ASEAN preokupa ho situasaun Myanmar
Kona-ba situasaun global no kestaun Myanmar nian, Ministru Negósiu EstranjeirusASEAN sira hato’o opiniaun kona-bá importánsia ASEAN nian mak sentralidade no unidade entre nasaun membru ASEAN sira, nune’e labele sai hanesan tentadu ida hodi fahe organizasaun ne’e.
Iha retiru MNE ASEAN nian, ne’ebé ko’alia kona-bá asuntu rejionál nian, no asuntus ne’ebé sai hanesan dezafiu globál liu-liu situasaun Myanmar, situasaun mar do sul da China, situasaun funu Rúsia no Ukránia, situasaun Israel ho Palestina.
Jornalista: Vito Salvadór