Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli- Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas ho Ministru Negósiu Estranjeiru Rúsia, Sergey Lavrov, diskute Kooperasaun Bilateral entre pais rua iha futuru.
Diskusaunn ne’e liu hosi enkontru bilaterál ne’ebé hala’o iha ámbitu enkontru Ministru Negósius Estranjeirus ASEAN bá dala-LVII ne’ebé hala’o Sentru Konvensaun Laos, iha Vientiena, Repúblika Demokrátika Populár Laos, kinta (25/07/2024).
Lee Mós: MNE Sira Membru ASEAN Fó Apoiu Tomak Adezaun Timor-Leste iha 2025
Ministru Bendito dos Santos Freitas konsidera enkontru bilaterál ne’e nu’udár enkontru ida istóriku tebes bá Timor-Leste, tanba aborda assuntu oi-oin ne’ebé Rúsia hakarak fó ba Timor-Leste iha área edukasaun, defeza no seguransa, petróleu no mós oferese vistu lívre ba Timor-Leste.
“Sira mós hatene katak, Timor-Leste iha poténsia oil and gas. Ida-ne’e ita sei ko’alia ho ita-nia Primeiru-Ministru, Ministru área kompetente karik bele tetu possibilidade. Área seluk Rúsia ohin mensiona mak defeza, kompeténsia ida-ne’e tenki diskute iha konsellu ministrus Ministru Defeza rasik mak sei aprezenta, atu haree situasaun ida-ne’e, tanba delikadu, seluk mak ijensaun vistu Rúsia mós hein atu fó ida-ne’e ho ita bele asina,” Hatutan.com sita deklarasaun Bendito dos Santos Freitas iha komunikadu.
Governu Rúsia mós hakarak fó apoiu ba Timor-Leste iha área edukasaun no mós oferese formasaun ba diplomata sira hodi ba tuir formasaun iha akademia diplomátika Moskovo.
Sergey Lavrov mos hato’o planu área saida mak Timor-Leste presiza estadu Rúsia prontu atu fó apoiu, Timor-Leste nia intensaun ba reforsu kooperasaun bilateral ne’e bele metin liután no sai hanesan vantajen boot ida mai ita, parte edukasaun Ministru dehan klarumente no diplomatic training mós sira prontu atu simu ita-nia diplomata ba tuir formasaun iha sira-nia akademia diplomátika Moskovo.
Bendito Freitas transmite mensajen hosi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta ho Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão nian ba Ministru Sergey Lavrov kona-bá kestaun entre Rúsia ho Ukránia nian, no husu atu tuur hamutuk halo diálogu hodi hakotu tiha konflitu iha nasaun rua ne’e, nune’e bele lori fali páz no bem-estar ba povu no nasaun.
“Iha konversa ho Xefe Estadu ho Xefe Governu katak, kestoens entre Rúsia ho Ukránia ne’e, tenki tur iha meza halo diálogu entre sira, tanba ne’e konflitu, ita-nia Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão katak, ita bele fahe ita-nia esperiénsia Timor nian kona-ba g7+, liu-liu kona-ba ita-nia servisu no inisiativa ba konsolidasaun estadu direitu demokrátiku, konstrusaun ba páz, konstrusaun estadu, atu bele lori fila-fali normalidade respeita ba estadu direitu demokrátiku ne’e,” Bendito dos Santos Freitas hateten.
Ekontru ne’eakompaña mós hosi Embaxadór Timor-Leste ba Laos, Filomeno Aleixo, Embaixadora Timor-Leste ba ASEAN, Natércia Cipriana Coelho da Silva no seluk tan.
Ramos-Horta sei vizita Moskovo
MNEK Bendito dos Santos Freitas mós hato’o lia-menon Xefe Estadu, José Ramos-Horta nian ba Ministru Negósius Estranjeirus Rúsia, iha tempu badak, sei hala’o vizita ofisiál ba Moskovo, atu bele hametin liután relasaun bilateral entre Timor-Leste ho Rúsia.
Tanba, Rúsia hanesan nasaun Membru Permanente iha Konsellu Seguransa Nasoens Unidas nian hamutuk ho nasaun sira seluk hanesan, Amérika, Xína, França no Inglaterres, tanba ne’e, Timor-Leste nia relasaun bilateral ho nasaun lima ne’e importante tebes, atu bele haree ba substánsia futuru kooperasaun ho sira.
Governante ne’e hatutan, Rúsia apresia ho pozisaun Timor-Leste iha nível multilateralizmu, tanba maski hanesan ki’ik, maibé, nu’udar mós membru iha Nasoens Unidas no iha prosesu hili kandidatura ruma no aprovasaun ba rezolusaun sira.
Jornalista: Vito Salvadór