Hatutan.com, (30 Jullu 2024), Díli—Timor-Leste (TL) ho Repúblika Populár Xina selebra akordu kooperasaun kona-bá Belt and Indicative Road (BRI) no ida-ne’e importante teb-tebes atu bele garante servisu hamutuk kona-bá konektividade no dezenvolvimentu seitór infraestruturas.
Sorumutu bilaterál entre Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta ho Prezidente Xi Jinping, diskute mós programa kooperasaun iha domíniu oi-oin, inklui fortalesimentu institusionál, infraestruturas, kapasitasaun rekursu umanus, agrikultura, saúde, edukasaun no seluk tan.
Lee Mós: Governu TL Realiza Business Forum iha Beijing-Xina
Hafoin enkontru, Xefe Estadu TL ho Xefe Estadu Xína mós sai testamuña bá asinatura akordu kooperasaun entre Governu Timor-Leste ho Xína ne’ebé reprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun Timor-Leste, Bendito Freitas ho Komisaun Reforsa Dezenvolvimentu Nasionál Xína, Zhen Shanjie, kona-bá Belt and Road Indicative-BRI.
MNEK, Bendito dos Santos Freitas mós asina tan akordu rua seluk mak hanesan, ho Ajénsia Dezenvolvimentu Kooperasaun Internasionál Xína, Lou Zhaohui kona-ba, kooperasaun téknika ekonómika no mós ho Administrasaun Aviasaun Sivíl Xína sobre Akordu Servisu Aero entre nasaun rua.
“Prinsipalmente kona-bá akordu Belt and Indicative Road importante teb-tebes atu bele garante servisu hamutuk parseria ho Xína kona-bá konektividade, dezenvolvimentu seitór infraestruturas nian ne’ebé sai hanesan prioridade Governu Xinés. Inisiativa ne’e hahú hosi Prezidente Xí Jingpin nian hahú iha 2013,” Hatutan.com sita deklarasaun Bendito dos Santos Freitas iha komunikadu (30/07/2023).
Belt and Road Indicative dadaun ne’e, sai ona programa mundiál ne’ebé liga bá konektividade globál, dezenvolvimentu infraestrututas no telekomunikasaun nian.
Iha biban ne’e mós, Prezidente Ramos-Horta ho Prezidente Xí Jinping, sai mós sasin ba asinatura akordu Timor-Leste ho Xína, ne’ebé reprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Assuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay ho Ministru Komérsiu Xïna, Wang Wentao, hodi reforsa kooperasaun investimentu iha ekonomia dijitál no promove kooperasaun investimentu iha dezenvolvimentu verde.
Akordu importante seluk ne’ebé Timor-Leste ho Xína asina mós mak iha área sira hanesan, promove implementasaun hosi inisiativa dezenvolvimentu global no promove projetu infraestrutura kooperasain xineza nian, akordu kooperasaun ho Ministru Agrikultura no Assuntu Rurál Xína, HanJun sobre konsolidasaun no kooperasaun agríkola entre nasaun rua.
Asinatura bá akordu sira-ne’e, iha ámbitu vizita estadu Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta nian ba Xína, hodi haforsa relasaun diplomátika entre rai-rua ne’e.
Delegasaun ne’ebé akompaña Xefe Estadu kompostu hosi Vise Primeiru-Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito Freitas ho membru Governu sira seluk inklui mós Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL, Tenente Jenerál Falur Rate Laek, CCI-TL no mos emprezariu nasionál Timoroan sira.
Jornalista: Vito Salvadór